AI ja jätkusuutlik hotell: mida RIU ECOSTARS õpetab

RIU tegi 2025. aasta detsembris midagi, mis paneb hotellijuhtidel kulmu kergitama: kõik nende opereerivad hotellid on ECOSTARS-sertifitseeritud. See tähendab 98 hotelli 21 riigis (uued avamised jäid ajutiselt välja, sest neil pole veel piisavalt tarbimisandmeid). Plaan oli jõuda sihini 2026. aastal, aga nad jõudsid sinna aasta varem.

Selle loo kõige huvitavam koht pole sertifikaadi kleeps ukse peal. Huvitav on see, kuidas nad sinna jõudsid: ECOSTARS on kirjeldatud kui ESG AI platvorm hotellidele, mis annab juhtkonnale võrreldava, auditeeritava ja pidevalt täieneva pildi energia-, vee- ja jäätmenäitajatest ning aitab arvutada ka scope 3 heiteid (kogu tarneahela kaudne jalajälg).

Eesti hotellide, spaade ja turismiettevõtete jaoks on see 2026. aasta planeerimise hetkel eriti aktuaalne. Talv on käimas, järgmise suve müük hakkab hoogu võtma ja rahvusvahelised kliendid (sh MICE- ja korporatiivsegment) küsivad üha sagedamini: “Mis on teie mõõdetavad jätkusuutlikkuse näitajad?” Siin tuleb mängu AI roll turismis ja hotellinduses Eestis — mitte loosungina, vaid tööriistana, mis vähendab käsitööd ja muudab numbrid usaldusväärseks.

Mida RIU “100% ECOSTARS” tegelikult tähendab

RIU tulemuse sisuline väärtus on standardiseerimine: sama metoodika, sama andmemudel, sama kolmanda osapoole kontroll üle terve hotelliketi. See on põhjus, miks 98 hotelli suudavad rääkida “ühte keelt” nii oma juhtimise, partnerite kui ka turoperatorite suunal.

ECOSTARS loogika (nagu RIU seda kirjeldab) on hotellidele praktiline: fookus on energiakulul, veekulul ja jäätmetel, lisaks võimekus hinnata ja raporteerida süsinikujalajälge ka tarneahela lõikes.

Miks see on oluline just operatiivjuhtimisele (mitte PR-ile)

Kui jätkusuutlikkus jääb “aasta aruande” peatükiks, siis see ei mõjuta päriselt P&L-i. RIU väidab selgelt, et sertifitseerimine annab väärtust läbi:

• opereerimiskulude vähendamise (energia ja vee optimeerimine)
• juurdepääsu nõudlikumatele turgudele (eriti MICE)
• ESG-teadlike reisijate ja töötajate ligitõmbamise
• regulatiivsete ja finantsriskide vähendamise

Ehk: kes suudab numbreid pidevalt mõõta ja parandada, sel on lihtsam hindu hoida, lepinguid võita ja riske maandada.

Miks AI sobib jätkusuutlikkuse juhtimiseks paremini kui Excel

Võtame otse välja kõige valusama koha: enamik hotelle kogub tarbimisandmeid killustatult. Veearved on raamatupidamises, energiatarbimine haldusjuhi meilboksi lisas, jäätmevedu on eraldi partneri portaalis ja “roheline suhtlus” sünnib turunduses.

AI-põhine kestlikkuse juhtimine ei alga robotitest. See algab sellest, et:

1. andmed tulevad kokku (arved, BMS, mõõturid, PMS/occupancy, hanked)
2. andmeid normaliseeritakse (võrreldavad ühikud, hoonepinna ja täituvuse kontekst)
3. süsteem otsib mustreid (miks kulud tõusevad, mis ruumis/tiivas lekib, mis kuupäeval toimus hüpe)
4. süsteem teeb soovitusi ja tekitab tegevusplaani

ECOSTARS-i kirjeldus vihjab just sellele: võrdlev analüüs sarnaste hotellide kogukonnaga ja andmetest tekkiv ülevaade. Minu kogemus on, et kõige suurem viga on üritada teha “suurt ESG projekti” enne, kui baasandmed on korras.

Scope 3: koht, kus paljud annavad alla

Scope 1 ja 2 (otsene kütus ja ostetud elekter) on paljudele juba tuttavad. Scope 3 on keerulisem: toit, pesu, tarvikud, transport, alltöövõtjad.

AI aitab siin kahel moel:

• kategooriate automaatne klassifitseerimine ostuarvetelt (mis läheb toidu, mis tarvikute, mis teenuste alla)
• emissioonitegurite sidumine (sama ostukategooria puhul järjepidev arvutus loogikaga, mida saab auditeerida)

Oluline on ausus: scope 3 arvutus on sageli hinnanguline. Aga järjepidev hinnanguline arvutus on juhtimiseks parem kui “üks kord aastas tehtud tabel”, mida keegi ei usu.

Kuidas Eesti hotell saab ECOSTARS-loogikat kopeerida (ka ilma ketita)

RIU eelise annab mastaap, aga lähenemine sobib ka üksikutele hotellidele Eestis. Põhimõte on sama: mõõda, võrdle, tegutse, tõesta.

1) Pane paika 90 päeva “andmehügieeni” sprint

Kui alustad jaanuaris, jõuad enne suvehooaega päriselt paremate otsusteni.

Soovitan alustada nelja lihtsa väljaga iga kuu kohta:

• kWh (elekter + soojus eraldi, kui võimalik)
• m³ (vesi)
• kg või m³ (jäätmed fraktsioonide kaupa, kui teenusepakkuja annab)
• täituvus / müüdud toad / külaliste arv

Juba see võimaldab arvutada tuba-öö või külalise kohta tarbimisi. Ja see on reaalselt juhtimiseks kasutatav.

2) Ehita “anomaliate radar” enne suuri investeeringuid

Enne kui tellid päikesepaneelid või hakkad vahetama kogu ventilatsiooni, otsi üles odavad võidud. AI (või lihtsam reeglistik analüütikas) suudab tuvastada:

• öised põhikoormused, mis ei tohiks nii kõrged olla
• järsud veekulu hüpped (lekked, seadistused, pesumaja)
• tarbimise ja täituvuse “lahknemise” (tühjem maja, aga kulu sama)

Praktiline reegel, mis töötab: kui täituvus langeb 20%, aga energiakulu ei liigu, on süsteemides kas ajagraafik, seadistus või inimkäitumine paigast.

3) Automaatne aruandlus, mis teenib müüki (mitte ainult audiitorit)

RIU mainib “läbipaistvat kommunikatsiooni” agentuuridele ja turoperatoritele. Eestis on sama teema eriti terav MICE ja korporatiivlepingute puhul.

Kui sul on AI abil korrastatud mõõdikud, saad teha müügile materjali, mis ei ole udune:

• tarbimine külalise kohta (YTD ja trend)
• jäätmete sorteerimise määr (kui olemas)
• peamised parendused (nt LED üleminek, pesuprogrammide muutus)
• kolmanda osapoole kinnitus (sertifikaat või audit)

See pole “rohepesu”, kui numbrid on järjepidevad ja kontrollitavad.

AI ei pea olema ainult säästmiseks — see aitab ka tulu kasvatada

Sääst on lihtne mõõta, aga tulu mõju tuleb sageli läbi turuootuste täitmise.

MICE ja rahvusvahelised kliendid ostavad kindlust

MICE korraldajad ei taha lugeda pikki PDF-e. Nad tahavad vastuseid:

• kas suudad raporteerida jalajälge ürituse kohta?
• kas toitlustus ja tarneahel on jälgitavad?
• kas sul on võrreldavad näitajad ajas?

AI abil saab üritusejärgse raporti kokku panna kiiremini, eriti kui PMS, bankett-süsteem ja ostuarved on samas andmeloogikas.

Personal ja külaliskogemus: “roheline” peab olema mugav

Kui jätkusuutlikkus teeb külalise elu ebamugavaks, maksad selle kinni hinnangutes.

AI aitab leida koha, kus “roheline valik” on külalisele lihtne:

• toas temperatuuri automaatika, mis arvestab hõivatust (mitte agressiivne piiramine)
• targem majapidamise töökorraldus (koristuse ajastamine, pesu kogused)
• personalile selged juhised, mis põhinevad andmetel, mitte “tunde järgi”

Hea eesmärk: külaline ei pea pingutama, et hotell oleks tõhusam.

Korduma kippuvad küsimused (Eesti vaates)

Kas AI-põhine jätkusuutlikkus on realistlik ka 30–80 toaga hotellile?

Jah, kui alustad mõõdikute miinimumist ja ei ehita esimesena “suurt platvormi”. Väike hotell võidab kiiresti, sest muutused (nt lekke leidmine) paistavad proportsionaalselt rohkem välja.

Kas sertifitseerimine peab tulema enne automatiseerimist?

Mina teeks vastupidi: pane andmed jooksma, loo igakuine rütm ja alles siis vali sertifikaat. Sertifikaat on lihtsam, kui sul on juba tõendid olemas.

Mis on esimene koht, kust kokkuhoidu otsida?

Kolm klassikut: ventilatsiooni ajagraafikud, kuuma vee ringlus/pesumaja protsessid ja öine põhikoormus. Need annavad tihti tulemuse enne suuri CAPEX-projekte.

Mida RIU näide ütleb Eesti hotellinduse 2026. aasta kohta

RIU “100% ECOSTARS” pole lihtsalt suurkettide edulugu. See näitab, et jätkusuutlikkus liigub kiiresti “väärtuste” tasandilt operatiivjuhtimise ja müügieelise tasandile. Ja seal on AI-l väga konkreetne roll: vähendada käsitööd, teha numbrid võrreldavaks ning hoida aruandlus auditeeritav.

Kui sa tegeled Eestis hotellinduse või turismiga, siis järgmine praktiline samm ei pea olema uus sertifikaat või suur IT hange. Alusta sellest, et sul on 90 päeva pärast olemas üks dashboard, mis näitab energia-, vee- ja jäätmenäitajaid kontekstis (täituvus, tuba-öö, hoonepind). Sealt edasi on nii sertifikaadid kui ka rahvusvahelised lepingud oluliselt lihtsamad.

Kui tahad, võid seda postitust võtta kui osa meie sarjast “AI roll turismis ja hotellinduses Eestis”: AI ei ole ainult sisu genereerimine ja kampaaniate automatiseerimine. Sama loogika — andmed korrast ära, protsessid killus, palju käsitööd — kehtib ka jätkusuutlikkuse puhul. Kes suudab AI abil need kaks maailma kokku tuua (operatsioonid + turundus), võidab 2026. aastal rohkem, kui esmapilgul paistab.

Mis oleks sinu hotellis kõige lihtsam mõõdik, mida juba jaanuaris järjepidevalt jälgida ja müügile kaasa anda?