AI-põhine pettusetõrje Eesti e-poele ja teenusele

€27 miljonit. Just nii palju on Eestis sel aastal telefonipettustega kaotatud raha, ja politsei ning pangad ütlevad otse välja: surve on pretsedenditu. Kui see tundub “panganduse mure”, siis tegelikult on see kogu digimajanduse probleem — eriti e-kaubandusele, restoranidele ja kohalikele teenusepakkujatele, kes võtavad tellimusi vastu veebis, suhtlevad klientidega sotsiaalmeedias ja elavad kiirest maksevoolust.

Detsember on petturitele ideaalne kuu. Tellimusi on rohkem, inimesed on hajevil, klienditeenindus töötab kiiremalt “et järjekorda maha saada”, ja iga viivitus tundub ärile valus. Petturid teavad seda. Ning nad ei “õngitse” enam suvaliselt — nad mängivad usaldusega, kasutades avalikke andmeid, sotsiaalmeedia detaile ja väga veenvaid skripte.

Selles postituses seon Swedbanki ja PPA hoiatuse sinu igapäevase turundus- ja müügitööga: kuidas AI aitab pettusi avastada, tehinguid pidurdada siis, kui on päriselt risk, ja hoida kliendikogemus ikkagi sujuv. Jah, see sobitub ka meie sarja “Tehisintellekt restoranide ja kohalike teenuste turunduses” fookusega — sest turundus ilma usalduseta ei tööta.

Miks pettused 2025 lõpus just Eestis nii hästi “toimivad”

Eesti digiriigi tugevus on petturite jaoks ka eelis: inimesed on harjunud, et identiteet ja allkirjad käivad Smart‑ID/Mobiil‑ID kaudu ning asjad liiguvad kiiresti. Kui pettur suudab sind panna PIN2 sisestama, on see sisuliselt sama, mis allkirjastada dokument — lihtsalt “paberi” sisu on sinu eest peidetud.

ERR-i loos kõlab mitu punast lippu, mis on e-kaubanduse vaates väga tuttavad:

• Imiteerimine (impersonation): kõned “Haigekassast”, “Elektrilevist”, “pangast”, “DHL-ist”. E-kaubanduses on sama muster: “kuller”, “makselahendus”, “Meta tugi”, “Google Ads tiim”.
• Rahvusvahelised võrgustikud: see pole üks inimene garaažis, vaid skaleeritav mudel.
• Tehingukiirus on petturi parim sõber: eurotsoonis liiguvad maksed sekunditega. Kui raha on juba mitme panga kaudu edasi kanditud, on tagasisaamine praktiliselt olematu.
• Andmepaketid ja taustatöö: petturid koguvad infot sotsiaalmeediast, äriregistrist ja lekkivatest andmeallikatest. Nad helistavad ettevalmistunult.

Kui sul on restoran, ilusalong, autoremonditöökoda või e-pood, on sul sama haavatav pind: Instagrami postitused, Facebooki lehe rollid, e-poe admin-kontod, kliendibaasid, makselingid, kinkekaardid.

Pettus ei alga tehingust — see algab suhtlusest (ja AI saab siin palju aidata)

Kõige ohtlikum pettus ei näe välja nagu “kahtlane makse”. See näeb välja nagu tavaline vestlus, kus keegi suunab töötajat tegema ühte “väikest” sammu: jagama koodi, kinnitama seadet, avama lingi, lisama uue kasutaja, muutma IBAN-i.

Kuidas petturid sinu äri ründavad (reaalsed stsenaariumid)

1. “Kulleriprobleem” restoranile: helistatakse lõuna ajal, väidetakse et tellimusega on segadus ja vaja “kinnitust” läbi Smart‑ID.
2. “Reklaamikonto lukus” teenusepakkujale: tuleb e-kiri/DM, mis matkib Meta/Google’i, eesmärk on varastada sisselogimine.
3. “Raamatupidamine, kiire” e-poele: saadetakse “uus arveldusarve”, palutakse järgmine väljamakse sinna suunata.

AI roll ei ole siin “teha turvalisust ilusaks”, vaid tuua signaal esile enne, kui kahju tekib.

Praktilised AI kasutuskohad:

• Tekstide ja e-kirjade riskiskoor: AI klassifitseerib saabuvad kirjad/DM-id (nt “Meta Support”, “kuller”, “makseprobleem”) ja tõstab kahtlased automaatselt esile.
• Võltsdomeenide ja -keele mustrid: AI leiab ebatüüpilised fraasid, lingi struktuuri, saatja nime variatsioonid.
• Kõnestsenaariumide koolitus: sisemine AI-põhine “harjutusbot” teeb töötajatele kord nädalas 3-minutilise simulatsiooni (“palun ütle oma kood”), et refleks tekiks.

Kui sa juba kasutad AI-d sisu loomiseks ja sotsiaalmeedia halduseks, siis lisa sinna teine pool: AI turvapraktika, mis kaitseb kontosid ja kliente.

Tehingukaitse: “cooling-off” ja käitumismustrid (nii nagu pangad teevad)

Pangad räägivad “jahutusperioodist” (cooling-off) ebatavaliste ülekannete puhul. Sama mõtlemine töötab e-kaubanduses, ainult et “tehing” ei ole alati pangaülekanne. Tehing võib olla:

• kinkekaardi massost,
• ebatavaline tagastuse nõue,
• väga kallite toodete kiire ost uue kontoga,
• korduv ebaõnnestunud makse + kohene klienditoe kontakt,
• admin-õiguste muutmine.

AI-põhine pettusetuvastus e-kaubanduses (mida mõõta)

Hea pettusetõrje ei ütle lihtsalt “jah/ei”. Ta annab riskiskoori ja selgituse.

Mõõdikud, mida AI (või reeglid + AI) saab hinnata:

• Konto vanus ja käitumine: uus konto + kallis ost + kiirustav kohaletoimetamine.
• Seadme sõrmejälg: sama seade erinevate kontodega; kahtlane brauseri/keele kombinatsioon.
• Aadressi ja nime mustrid: aadressid, mis korduvad eri nimedega; “pakiautomaatide ring”.
• Tagastuste muster: üks klient teeb ebatavaliselt palju tagastusi või “pakend oli tühi” kaebusi.
• Klienditoe signaalid: sama inimene kirjutab mitmest kanalist, rõhub kiirele tegutsemisele.

Millal jahutusperiood päriselt töötab

Jahutusperiood on kasulik ainult siis, kui see on selektiivne:

• madala riskiga ost läheb läbi kohe;
• keskmise riskiga ost vajab lisakinnitust (nt 3DS, SMS, e-post);
• kõrge riskiga ost läheb 1–3 tunniks “kontrolli” (või käsitsi vaatamisele).

Minu kogemus: kui sa teed kontrolli kõigile, vihastad välja head kliendid. Kui sa ei tee kontrolli kellelegi, maksad selle kinni tagastuste, vaidlustuste ja varastatud kontodega.

Restoranid ja kohalikud teenused: turvarisk on ka turundusrisk

Meie sarja keskne idee on lihtne: AI aitab sul teha turundust ilma suure tiimita — postitused, kampaaniad, sotsiaalmeedia, kliendisuhtlus. Aga sama automatiseerimine suurendab riski, kui ligipääsud ja protsessid on lohakad.

Konkreetsed kohad, kus ma näen kohalikel teenustel enim “valusaid” auke:

1) Sotsiaalmeedia kontode kaaperdamine

Kui pettur saab Facebooki/Instagrami konto kätte, võib ta:

• postitada “tasuta kupongid” ja koguda klientide andmeid,
• suunata reklaamiraha oma kampaaniatele,
• kahjustada brändi usaldust ühe õhtuga.

AI abi: logide ja anomaaliate jälgimine (uued sisselogimised, uued adminid, ebatavalised asukohad) + automaatsed häired.

2) Broneeringu- ja kinkekaardipettused

Restoranides on “klassika”: kinkekaardid ostetakse kaardipettusega ja lunastatakse kiiresti. Või broneeritakse suur laud ning hiljem nõutakse “tagatisraha” tagastust teisele kontole.

AI abi: riskiskoor kinkekaardi ostule (summa, kiirus, konto vanus, seade) + lunastuse “jahutus”, kui muster on ebatavaline.

3) Klienditoe manipuleerimine

Pettur läheb “inimese kaudu”: helistab, kirjutab, ähvardab halva arvustusega, survestab kiirele tagasimaksele.

AI abi: klienditoe assistent, mis tuvastab kõrgsurve-keele (“kohe”, “viimane hoiatus”, “pank”, “politsei”) ja pakub agendile vastusemalle ning kontrollnimekirja.

10-punktiline AI ja protsessi kontrollnimekiri (Eesti väikeärile)

Need sammud annavad kiire efekti ka siis, kui sul pole turvatiimi.

1. Keela PIN-koodide “küsimine” igal kujul. Pane see sisereeglisse ja tee sellest 1-lauseline mantra.
2. Lülita sisse kahefaktoriline autentimine kõigil kontodel (e-post, sotsiaalmeedia, e-pood, makselahendus).
3. Piira admin-rolle: igaühel pole vaja “Owner” õigust.
4. Lisa “jahutusperiood” ainult riskitehingutele (kinkekaardid, kallid ostud, ebatavalised tagastused).
5. Automatiseeri anomaaliate häired: uus seade, uus IP, uus admin, IBAN-i muutus.
6. Kasuta AI-põhist spämmifiltrit e-kirjadele ja kontaktivormile (riskiskoor + karantiin).
7. Tee nädalane 5-min koolitus: üks uus pettuseskeem, üks “mida teha” juhis.
8. Loo “pause & verify” skript klienditoele: “Ma katkestan nüüd kõne ja helistan tagasi ametlikule numbrile.”
9. Logi ja säilita tõendid: vestlused, IP-d, makselogid, kõneajad.
10. Mõõda pettuse hinda: vaidlustused + tööaeg + mainekahju. Kui sa seda ei mõõda, tundub kaitse alati “kulu”.

Hea pettusetõrje ei ole paranoiline. See on viisakas rutiin, mis hoiab raha ja närvid alles.

Kuhu see kõik 2026 alguses liigub (ja mida sina saad teha juba täna)

Riiklikult luuakse Eestis 1. jaanuarist uus pettuste kompetentsikeskus, pangad räägivad tehingute pidurdamisest ja Euroopa tasemel arutatakse hüvitamise reegleid. See tähendab üht: pettusetõrje läheb rangemaks ja “kõik kohe ja nüüd” hakkab mõnes kohas kaduma.

Äri vaates on see isegi hea uudis, kui sa teed kaks asja ära:

1. ehitad protsessi, mis lubab kontrolli ainult siis, kui risk on päris;
2. kasutad AI-d, et kliendikogemus ei muutuks frustreerivaks.

Kui sa oled restoran või kohalik teenusepakkuja, kes kasutab AI-d sisu loomiseks ja kampaaniateks, siis järgmine loogiline samm on AI turvalisus: sama tehnoloogia, mis aitab sul kiiremini turundada, aitab sul ka kiiremini pettust märgata.

Aasta lõpus on üks küsimus, mida ma soovitan endalt küsida: kas su ettevõtte “kiirus” on praegu kaitstud nii hästi, et see ei muutu petturi relvaks?